Kultuuripuhkus

Harjumaa on olnud Eestimaal ajaloo kultuurisündmuste keskmes, seepärast on maakond kõige rikkalikuma kultuurimälestiste hulgaga. Sellesse nimistusse kuuluvad arheoloogiamälestised nagu Eesti esimene rauasulatuskoht – andmed I saj. enne Kristust Tindimurrus, Jõelähtme hilispronksiaegsed kivikirstkalmed ja Muuksi linnamägi, samuti asub Harjumaal eestikeelse piibli esmatõlke mälestusmärk. Esimese eestikeelse piibli andsid välja Anton Thor Helle ja H. Gutsleff 1739. a. Lääne-Harjumaal tsisterlastele kuulunud 13.saj. pärinev Padise klooster on keskaegse Harjumaa vanim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis. Ida-Harjumaal Kiiu pargis saab näha aga 16. saj. pärit vasall-linnust nn. Munga torni, mis on Baltimaade väiksemaid tornelamu tüüpi linnusehitisi. Teelistele on avatud maakonna kaunid pühakojad – kirikud, mis oma aastasadadesse ulatuva ajalooga on hea ja rahulik paik mõtiskluseks meie kõigi maise olemise ja igaviku müsteeriumi üle. 

Harjumaa mõisaarhitektuur kujunes välja 18-19 saj., kui mõisaansamblid koos sinna juurde kuuluvate parkidega said maastikuarhitektuuri kauniks osaks. 18. saj. teisel poolel alanud ehitusbuum tõi kaasa kunstiteostuslikult kõrgetasemelised väärika vormikõnega mõisahooned (Saue, Vääna, Kolga, Riisipere jne). Ühtekokku on Harjumaal riikliku kaitse all 33 kõige väljapaistvamat mõisaansamblit