Lossid ja mõisad

Maardu mõisa mainitakse allikais esmakordselt 1397. aastal. Väikesel kõrgendikul asetsev mõisa ansambel on varasematest kompleksidest üks esinduslikemaid. Siinses härrastemajas on peatunud Vene tsaar Peeter I ja mõisa kirevasse omanikegaleriisse on kuulunud nii tema abikaasa, hilisem keisrinna...

Harku mõisa on esmamainitud 1372. aastal. Mõisahoone praegune neorenessansskuju pärineb 1875. aastast. Kõrvalhoonetest on vaatamisväärne mõisasüdamest eemal alevikus asuv historitsistlike viiludega karjakompleks, samuti keskaegset linnust meenutava kahe torniga kasvuhoone maalilised varemed pargis...

Siin, suursuguses Kolga mõisas, saate tunnetada salapärasust ja iidset hõngu. 1230. aastast kuulus Kolga mõis tsistertslaste ordule.1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. Kolga mõis sai oma praeguse väliskuju 1820....

Barokse mõisaansambli peahoone on valminud 1769. aasta paiku. Härrastemaja ees on ovaalse ringteega väljak, külgedel ait ja tall-tõllakuur. Tähelepanu väärib meisterliku tisleritööna mõisahoone välisuks, vaata ka puiesteed ja parki. Mõisa tiibuksi järjestikku avades võime heita pilgu läbi hoone,...

1833. aastal rajatud neogooti stiilis kompleksi autor on Hans von Stackenschneider, kellest sai historitsistliku stiili tähtsamaid esindajaid Venemaal. Lossil on imeline asukoht - orus voolav kärestikuline jõgi, 6 m kõrguselt langev kosk ja imekaunid vaated ümbrusele. Muuseum ja näitusesaal ootab...

Kiiu mõis on olnud tihedalt seotud Kolga mõisa ja Stenbockidega. Mõisa on siin esimest korda mainitud 1418. aastal. Hoone on näide juugendbaroki segastiilist. Tema väliskujunduses on kasutatud vahelduvalt neobaroklikke ja -klassitsistlikke elemente. Peahoone trepi ette viib klassikaline ringtee....

Kõue mõisa on esimest korda mainitud Taani Hindamisraamatus 1241. a. Mõis seisis aastakümneid tühjalt. Taastamistöödel ammutati inspiratsiooni mõisa kirevast ajaloost. Peamiselt mõisa kunagise omaniku Otto von Kotzebue reisidest üle maailma. Kõue mõisas asub 20ne eriilmelise toaga butiikhotell,...

1819-1821 ehitatud Eesti silmapaistvama klassitsistliku mõisaansambli härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, mille peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid. Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb...

Laitse mõisahoone meenutab keskaegset rüütlilossi. Woldemar von Uexkülli 1892. aastal ehitatud häärber on kohaliku neogooti stiili üks tipptöödest. Eesti Vabariigi ajal ehitati loss seestpoolt põhjalikult ümber. Loss on romantilise laadiga, selles asuvad külalistetoad, restoran ja seminariruumid....

Tallinna külje all, mõneminutilise autosõidu kaugusel asub 18. sajandist pärit kaunis Saue mõis, mida on iseloomustatud epiteetidega — Baltimaade kaunimaid ja väärtuslikumaid mõisaansambleid. Rohke stukkdekoori ja kunstmarmoriga kaunistatud mõisa saalides saab korraldada suurepäraseid ja...

Eesti kauneimate mõisate hulka arvatud Kumna rüütlimõisa uus peahoone asub Tallinnast vaid 20-minutilise autosõidu kaugusel. Kumna mõisas on paiknenud ka üks esimesi tenniseklubisid Eestis ning II Maailmasõja ajal oli siin Abwehri luurekool. Tänapäeval võtab Kumna mõis vastu turismigruppe,...

Anija mõisa on esmamainitud 1482. aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Praeguseni säilinud peahoone püstitas Matthias Staël von Holstein 19. sajandi algul. Nii esifassaadi kui ka tagakülje keskosa kaunistavad ainulaadsed stukktahvlid. Mõisakompleks on üks paremini säilinud tervikansamblitest...

Saku mõisahoone (härrastemaja) kuulub Eesti klassitsistliku arhitektuuri tippude hulka. Hoone kavandajaks peetakse tolle ajastu üks kuulsamaid arhitekte – Carlo Rossi. Oma rikkaliku dekoori ning 19. sajandist pärinevate laemaalingutega on Saku Mõis üks Eesti kauneimaid mõisasid! Saku Mõisas asub 2...

Ajalooürikutes mainitakse Sausti Mõisa esmakordselt 1453. aastal. Täna on Sausti mõis maitsekalt renoveeritud klassitsislikus stiilis härrastemaja, kus on võimalik korraldada nii seminare, tähtpäevi, nautida kammerkontserte kui korraldada veinidegustatsioone ning -koolitusi. Mõisast on säilinud...

Vääna mõis koos pargi ja läheduses asuvate hoonetega omab erilist väärtust huvitava kultuuriloo ja kunstiväärtuste tõttu. Varaseimad teated Vääna mõisast pärinevad 1325. aastast. Kuni 1919. aastani kuulus see von Stackelbergide perekonnale, kes lasid sinna püstitada Eesti ühe omapäraseima...

Vasalemma kaunis, terviklikuna säilinud neogooti stiilis mõis on ehitatud aastatel 1890-1893 kohalikust dolomiidist, nn vasalemma marmorist. Kaheksatahulise astmiktorni, astmikviilude ja kõrgete kaarakendega uhkes inglisepärases mõisahoones tegutseb alates 1919. aastast tänaseni põhikool. Huvitav...

Laulasmaa liivaluidetel kõrguv Kõltsu mõis pakub erakordset elamust, mille sarnast on Eesti mõisate seas raske leida. Paiga harukordne ilu, lainete kohin, puhas mereõhk ja stiilne arhitektuur loob koos vene puitpitsi, prantsuse akende, viilkatuste ja veranda värviliste klaasidega Kõltsu...

Kernu mõis tekkis kaardile 1637. aasta 31. augustil. Mõisahoone rajati aga alles 1810.-1813. aastal Bernhard Heinrich Conrad Ungern-Sternbergi poolt. Mõisas on tegutsenud hilisemalt nii koolimaja, haigla kui ka hooldekodu. Mõisa esist kaunistab lummavalt kaunis Kernu paisjärv ja siseruumidele...