Sarnaselt keskajaga on tänapäevased palverändurid praegugi eri Euroopa paikadest pidevalt teel paavst Aleksander III poolt pühaks linnaks kuulutatud Santiagosse. Santiago de Compostela on legendaarse keskaegse palverännakutee lõpp-punkt, mille unikaalsust kinnitab UNESCO maailmapärandite nimekirja kandmine.
Eestis ja Harjumaal on kirikuid, mis samuti väärivad, et olla palverändurite rännakute sihiks. Marsruudikirjeldus Palverännakud Harjumaal aitab ränduril leida üles ja külastada maakonna kauneid kirikuid ja kabaleid, kuid annab ka vihjeid, mida veel rännuteel vaadata. Rännakuid pühakodade juurde võib Harjumaal teha nii lääne kui ida suunas, teelisele on avatud teeliste kirikud.

Harjumaa ida suunal on hulgaliselt vaatamist väärivaid kirikuid ja kabeleid, mida kindlasti palverändur oma teekonnal vaatama peaks. Marsruudid on soovituslikud, kulgevad enamjaolt suurtest maanteedest eemal, võimaldades näha Harjumaa kauneid paiku - loodus- ja kultuuriobjekte, kalurikülasid ja uusasumeid, elu maismaal ja väikesaartel.
Transpordivalik on ränduri enda teha. Liikuda saab jalgsi ja jalgrattaga, on kohti kuhu jõuab kiirelt kohale rongiga. Kõige magavam on aga muidugi liikuda autoga, samas pealinna ümbruses on hea kergliiklusteede võrgustik, mis sobib hästi jalgrattaga matkamiseks.

Palveränduri teekond Ida-Harjumaal

Palveränduri teekond Lääne-Harjumaal